Vastsündinute mikrofloora kujunemise sõltuvust raseda ja ema
mikrofloorast tõestasid endise doktorandi Reet Mändari uurimused.
Tema
soovitused sünnieelsete vaginooside ravi kohta ja laktobatsillide antibiootikumtundlikkuse
andmed on tänaseks leidnud rakendust TÜ Naistekliinikus. Maailmamastaabis
täiesti uudsed on Epp Sepa dissertatsioonis esitatud tulemused allergia
sõltuvusest lapse esimese elukuu mikrofloorast, mis selgusid kõrge
allergiasagedusega Rootsi ja väikese sagedusega Eesti laste esmase
kolonisatsiooni võrdlemisel. Ka näib laktobatsillidel olevat oluline roll
allergia preventsioonis, sest eeskätt Rootsi allergikuil esinesid
laktobatsillid oluliselt harvemini.
Laktobatsillide liigilise koostise erinevus
nimetatud lastel viitab vajadusele kasutada mikrofloora normaliseerimiseks
kohalikest mikroobitüvedest valmistatud probiootikume. Viimaste aastate
prospektiivne uuring allergia kujunemisest ja seedekulgla mikrofloorast alates
sünnist kuni 2 eluaastani (koostöös Lasekliiniku doktorandi Tiia Vooriga)
kinnitab nn. hügieeni hüpoteesi, mille järgi arvukam ja mitmekesisem
kolonisatsioon vastsündinu perioodis väldib hilisemas vanuses allergia
väljakujunemist.
Meie uurimustest järeldame, et mida suurema hulga erinevate
mikroobidega laps varases elueas kokku puutub, seda tõenäolisemalt ta hiljem
neid ja nendega sarnaseid aineid (proteiine, lipopolüsahhariide,
peptidoglükaani jt.) ei käsitle allergeenidena.
