Mikrofloora kujunemine ja allergia teke.



Vastsündinute mikrofloora kujunemise sõltuvust raseda ja ema mikrofloorast tõestasid endise doktorandi Reet Mändari uurimused. 

Tema soovitused sünnieelsete vaginooside ravi kohta ja laktobatsillide antibiootikumtundlikkuse andmed on tänaseks leidnud rakendust TÜ Naistekliinikus. Maailmamastaabis täiesti uudsed on Epp Sepa dissertatsioonis esitatud tulemused allergia sõltuvusest lapse esimese elukuu mikrofloorast, mis selgusid kõrge allergiasagedusega Rootsi ja väikese sagedusega Eesti laste esmase kolonisatsiooni võrdlemisel. Ka näib laktobatsillidel olevat oluline roll allergia preventsioonis, sest eeskätt Rootsi allergikuil esinesid laktobatsillid oluliselt harvemini. 
Laktobatsillide liigilise koostise erinevus nimetatud lastel viitab vajadusele kasutada mikrofloora normaliseerimiseks kohalikest mikroobitüvedest valmistatud probiootikume. Viimaste aastate prospektiivne uuring allergia kujunemisest ja seedekulgla mikrofloorast alates sünnist kuni 2 eluaastani (koostöös Lasekliiniku doktorandi Tiia Vooriga) kinnitab nn. hügieeni hüpoteesi, mille järgi arvukam ja mitmekesisem kolonisatsioon vastsündinu perioodis väldib hilisemas vanuses allergia väljakujunemist. 

Meie uurimustest järeldame, et mida suurema hulga erinevate mikroobidega laps varases elueas kokku puutub, seda tõenäolisemalt ta hiljem neid ja nendega sarnaseid aineid (proteiine, lipopolüsahhariide, peptidoglükaani jt.) ei käsitle allergeenidena.